Ka meil oleks vaja uurida, kas ja kuidas kajastub selline kihistumine keeles. Kas edule orienteeritud rühmad kasutavad nt konservatiivsemat keelt, enam normikeelt jne. Samas saame väita, et noorte keelemallistik on üha kaugemal normikeelest ja üha enam ühiskonna kontrolli alt väljas. Me ei tea, kas ja kuidas muutub praegune noorte rühm vanemaks saades. Kas uues arvutikeskses globaalses suhtlusolukorras muutub noorte keeleteadvus vanemaks saades normikeelsemaks või mitte. Kuidas hakkavad need noored ennast normikeelega suhestama. Jne. Samas pole suure osa toodud probleemide kohta olemas ka muu maailma uurimusi, sest tegu on esimese põlvkonnaga, kelle puhul selline probleem ja situatsioon esile tuleb. See tähendab praktiliselt vajadust uurida noorte keelekasutust, eriti internetis ja nende keelelisi hoiakuid traditsiooniliste allkeelte suhtes. Praegused uurimused lubavad tulevikus teha kontrolluurimusi. 4. Eesti aktsendid
Murdepiirde kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja ühendusteed. Kõige selgemini eristuvad üksteisest põhja ja lõuna eesti keel, mis koosnevad omakorda kaheksast murdest ning 117 murrakust. 19 saj teisel poolel tänu rahvuse ühisidentiteedile, talupoegade liikumispiirangutele ning laialt levivale kirjakeelele hakkas kohalike murrete positsioon nõrgenema. 20 saj. arenes välja kirjakeel korraldus ja avalik elu muutus üha rohkem normikeelsemaks, mistõttu kohamurdes taandusid veelgi. Siiski on võimalik praegugi mõne erijoone põhjal ära tunda, millisest murdealast kõneleja pärit on. Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled.
annaabi.ee 
