kuuluvad kõrgemasse gruppi. Observer's paradox keeleuurimise eesmärk on uurida, kuidas inimesed kõnelevad, kui neid ei jälgita süstemaatiliselt >> salajased lindistused, inimese tähelepanu kõrvale juhtimine(nt emotsioonide najal ei kontrollita oma kõnepruuki). Uurija muutub mõneks ajaks grupi liikmeks, et andmeid ja tekste koguda. Keeleliste variantide identifitseerimine toimub litereerimise ja transkriptsiooni teel. Trudgilli konventsioon baasvariant on see, mis esineb normikeeles, selle järgi eristatakse ka % kõrvalekaldest (st. kui palju kasutatakse nd varianti normikeelse nud variandi asemel). Kui on rõhutu sõna, lühendame. Uuritakse miks on keelekasutus erinev. Piirajad sotsiaalsed faktorid(klass, sugu, vanus jne), keelelised faktorid(häälikute asend sõnas, rõhk), situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid. Sotsiaalsed võrgustikud mõjutavad, kuidas keelt kasutatakse-oleneb võrgustiku tugevusest/tihedusest/sagedusest/mitmeke
- sotsiaalsetest teguritest on olulised kaks: sugu ja vanus. Naised kasutasid lühemaid vorme 29%, mehed 38%. Seega naised on normikeelsemad. Enim kasutab pikka vormi noorem ja keskmine põlvkond, kuid erilist vahet pole. Kaily Cui: h hääldamine Kaily Cui uuris oma bakalureusetöös teist tuntud variaablit: h hääldamist või mittehääldamist sõna algul. Siin on väidetud, et vanades kohamurretes üldiselt h-d ei hääldatud (va Võrus ja Hiiumaal Pühalepas). Normikeeles on ta aga üldiselt tunnistatud hääldamist vajavaks, kuigi selget normingut ses suhtes pole. Cui uurimused näitasid, et ametlikus kõnes esineb pea alati h. See oli ka varieerumise kõige olulisem mõjur. Oluline oli ka teksti tüüp: dialoogis esineb h 62%, monoloogis 72%. Sealjuures on meestel dialoogis ja monoloogis sama sagedus, naistel selge erinevus. Sotsiaalsetest teguritest võib välja tuua soo, vanuse ja hariduse. Naised hääldavad 65% h, mehed 58%
annaabi.ee 
