2. Leida optimaalne tsemendi kulu Betoonisegu koostise määramiseks võib kasutada: absoluutmahtude meetodit, järkjärgulise lähenemise meetodit, tabelimeetodit ja katselist meetodit. Absoluutmahtude meetodi puhul leitakse materjalide mahud 1 m 3 betoonisegu kohta. Meetodiks on vajalikud järgmised lähteandmed: betoonisegu soovitav mark ja plastilisus; kasutatava tsemendi mark, mahukaal ja erikaal; kasutatava liiva ja killustiku (või kruusa) erikaal ja mahukaal ning minimaalne normidekohane tsemendi hulk 1 m3 betooni kohta. Betooni survetugevusklassi tagamiseks on vajalik keskmine survetugevus, mis leitakse valemiga 1: f cm f ck +1,48 (1) kus fcm nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2; fck betooni normtugevus (C16/20), N/mm 2; betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang (=5,3), N/mm 2. Betoonisegu koostise arvutamiseks on tarvis leida vesi-tsementtegur (tsement- vesiteguri pöördväärtus). Väärtus on leitav valemist 2:
tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Esmajoones on oluline töökoha valgustatus (ehk valgustihedus). Valgustuse probleemidega tegelevad eeskätt valgustusinsenerid. Ergonomisti ülesanne on käsitleda probleemi laiemalt, süsteemsemalt, seades eesmärgiks tagada mitte ainult normidekohane, vaid optimaalsele lähedane valgustus. Optimaalsed valgustatuse väärtused ei ole selged. Kuni viimase ajani oli levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus. Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on silmadele halb. Mis puutub päikesevalgusesse, siis peaks inimene päikese käes peaaegu alati kasutama päikeseprille.