Kaks juhtumit võivad olla omavahel analoogilised ainult mingi võtme suhtes. Võti aga ei ole objektiivne. Just sellepärast ei ole võimalik kinnitada ainult faktiväitega, et analoogiasuhe on valitsev. Analoogiasuhe on (osalt) hinnanguline asi. Mõisted "tähenduslikkus" ja "olulisus", millele viidati, osutavad iseloomulikul viisil hinnanguvõimalusele. Analoogia jääb seetõttu alati mingil määral sõltuvaks seda rakendavast subjektist. 2. normianaloogia. Eesmärgiks on näidata, et kahe või mitme õigusnormiga hõlmatud juhtumikategooriad on analoogilised. Normianaloogias on küsimus selles, et teatud seaduse sisu on ebaselge. Selle rakendamisobjekt on siiski analoogiline teise seaduse rakendamisobjektiga. Viimati nimetatu detailne sisu on teada. Siis võib kasutada selge seaduse tõlgenduslikku abi ebaselge seaduse sisu määratlemisel. Kõigepealt tõdetakse analoogiasuhte olemasolu juhtumite vahel,
Kui õigusnorm puudub, ei saa seda tõlgendada. Sel juhul on tegemist lüngaga õiguses. Mingit otsustamist vajavat valdkonda ei ole reguleeritud seadusandluses. Lünk võib olla näiv – seadusandja polegi planeerinud küsimust reguleerida. Täitmine - õiguse rakendaja, lähtudes seaduse üldisest mõttest ja eesmärgist, piirab normi regulatiivset ulatust ja teeb erandi printsiibil “ebavõrdset ei saa kohelda võrdselt”. 47. Millised on normianaloogia rakendatavuse tingimused TsÜS § 4 järgi? Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. 48. Põhjendage, miks ja mil määral õigusemõistmine on argumentatiivne ehk järelduslik tegevus?
annaabi.ee 
