arglikud ning sotsiaalselt kohanematud ei pea paika. 1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist. Juba algul olid selle grupi liikmed füüsiliselt, akadeemiliselt ja sotsiaalselt võimekamad kui nende eakaaslased. Nad olid ka keskmisest tervemad, pikemad, raskemad ja tugevamad, mistõttu pole ime, et nad ka koolis paremini edasi jõudsid. Hilisemas elus said andekad võrreldes normgrupiga rohkem tunnustust, neil oli kõrgem sissetulek, ning nad andsid suurema panuse kunsti ja kirjandusse. Kui grupi liikmed olid 40 aastased, olid nad kirjutanud üle 90 raamatu, 375 näidendit ja novelli, 2000 artiklit ja registreerinud üle 200 patendi. Nad teatasid ka suuremast eluga rahulolust kui mitteandekad. Loomulikult ei kehtinud selline edu kõigi andekate grupi liikmete kohta (5). 10 11
1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist. Juba algul olid selle grupi liikmed füüsiliselt, akadeemiliselt ja sotsiaalselt võimekamad kui nende eakaaslased. Nad olid ka keskmisest tervemad, pikemad, raskemad ja tugevamad, mistõttu pole ime, et nad ka koolis paremini edasi jõudsid. Hilisemas elus said andekad võrreldes normgrupiga rohkem tunnustust, neil oli kõrgem sissetulek, ning nad andsid suurema panuse kunsti ja kirjandusse. Kui grupi liikmed olid 40 aastased, olid nad kirjutanud üle 90 raamatu, 375 näidendit ja novelli, 2000 artiklit ja registreerinud üle 200 patendi. Nad teatasid ka suuremast eluga rahulolust kui mitteandekad. Loomulikult ei kehtinud selline edu kõigi andekate grupi liikmete kohta. MILLISEID JÄRELDUSI TEHA OMA TULEMUSEST? Ütleksin, et mitte eriti tõsiseid nagu testidest ikka
annaabi.ee 
