andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala- spektri nähtav piirkond, lähisinfrapunane spektripiirkond, soojusliku infrapunase piirkond, mikrolainepiirkond raadiolainepiirkond. kaugseire mootmised erinevates spektrivahemikes- spektraalsed signatuurid- aluspinna SS defineeritakse kui spektri lühilainelises piirkonnas kindla spektraalse lahutusvoimega moodetud heledusena, tavaliselt normeerituna etalonpinna, ideaalse hajutaja suhtes, ehk heleduskordaja spektrina passiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. aktiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud
Koormuse temperatuurisõltuvus avaldub ennekõike seal, kus kasutatakse elekterkütet või kliimaseadmeid. Näiteks Lapimaal, kus elekterkütte osatähtsus on suur ja välisõhu temperatuurimuutused märgatavad, ulatub temperatuurist tingitud koormuse juurdekasv kuni 100% võrreldes koormusega normaaltemperatuuril. Enamasti on temperatuurihälvete mõju siiski väiksem, eriti tööstusliku iseloomuga koormustele. Koormuse temperatuurisõltuvuskomponenti vaadeldakse normeerituna Γ(t) R(t)(t) Temperatuurisõltuvuse normiks R(t) sobib koormuse temperatuuritundlikkus – koormuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel 1 ºC võrra. Norm määrab temperatuurisõltuvuse taseme igale üksikule koormusele ning toetab selle ajalise muutlikkuse arvestamist. Temperatuuritundlikkus on muutuv nii sesoonselt, päevasiseselt kui päevatüüpide kaupa. 9.Koormusnäitajad Matemaatiline mudel kirjeldab koormust, kuid ei määra otseselt kindlaks
ettevõtmistes, püüdis paljude asjadega korraga tegeleda. Kreutzwald oma loomuomadustelt oli passiivsem, tagasihoidlikum. Tal puudus vajadus end avalikkusele suuliselt teatavaks teha. Oli edukam kirjalikul moel, tema pühendumus kirjatöödele oli Faehlmannist suurem. Tegemist oli professionaalse autoriga. Kreutzwaldist kujuneb ka see mees, kes saab sillaks eelärkamisajast pärisärkamisaega. Kreutzwald kasutas esimesena järjekindlalt Põhja-Eesti keelt, normeerituna. Oli uue kirjaviisi propageerija. Tema väljaandes ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" kasutab normeeritud eesti keelt. Ajakiri ise oli populaarteaduslik. Oma lugejaskonda võitis ka tänu sellele, et oli illustreeritud (oli üks esimestest illustreeritud ajakirjadest talurahvale). Kreutzwald oli ka üks eestikeelse hariduse pooldaja. Kritiseeris kadakasakslasi. Tegeleb siiski ka saksakeelse ajakirjandusega. Saab Faehlmannilt ka rahvaluule pisiku. Räägib rahvaluule vajalikkusest
annaabi.ee 
