See nn "pehme" kiirgus ei jõua küll inimese organismi (peetakse nahal kinni), kuid võib sattuda õhu kaudu kopsudesse ja põhjustada seal vähki. 11Looduslikes savides on radooni kiirguseks mõõdetud kõikide teiste ehitusmaterjalidega võrreldes siiski oluliselt väiksem väärtus (5,0 mBq/kg h; võrdluseks: kruus - 64,8, tsement - 57,6, ehitusliiv - 54,0 mBq/kg h). 3.2. Savi kui ehitusmaterjali puudustest · Savi ei ole hästi normeeritav ehitusmaterjal. Materjal, mida nimetatakse saviks, on looduses väga erinevate segudena sauest, peenliivast, liivast ja kividest. Tänu sellele varieeruvad suuresti ka savide käitumisomadused. Neid tuleb igal üksikul juhul hinnata ja vajadusel ainete juurdelisamisega sobivaks kujundada. · Savi maht väheneb kuivamisel. Vee äraauramisel, mis on esmalt vajalik savi töödeldavaks muutmiseks (selle liimivate omaduste aktiveerimiseks), toimub materjali
üheselt, sest kehtib järgmine faasiteisendus: |ψ´|2=(ψ´)*ψ´=e-iαψ*eiαψ=ψ*ψ=|ψ|2, kus α on suvaline reaalarv. Summaarne tõenäosus on alati võrdne ühega. Alguses leitakse võrrandi mingi üldine lahend ja siis seda kasutades sobiv normeerimistegur. Kui aga lainefunktsiooni integraal ( pole lõplik ehk ( siis lainefunktsioon ei ole normeeritav, ehkki võib olla pidev ja lõplik. Vaatame näiteks ühte kindla energia ja impulsiga osakest, mis „liigub“ x-telje sihis, mida kirjeldab võrrand φ1(x)=Aeikx. Selle ( lainefunktsiooni ) mooduli ruut ( mis on seotud osakese leidmise tõenäosusega ) tuleb: |φ1(x)|2=A*e-ikxAeikx=|A|2. Kuna osakesel on kindel impulss, siis tema impulsi määramatus on △p=0 ja seetõttu on ka osakese asukoht x-teljel määramata ehk △x=∞
annaabi.ee 
