Nemad kujutasid lihtrahvas,pealmiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena.Karm realist oli graafik Jacques Callot,kes tähelepanelikult jälgis inimesi aadlimeestest kerjusteni välja.eriti sünge on tema ofordisari"Sõjakoledused" Kunstiakadeemia Asutamine. 17.sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism.1648 aastal asutati kunstiakadeemia , kui õppeasutus , kuid 1664 muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja.Le burni arvates eristab just joonistus oskus kunstniku maalrist ja käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed,mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Portreemaal. Õukondlased soovisid , et neid näidatakse tähtsate ja ilusatena,võimukatena.
Jacques Callot ° Karm realist ° Graafik ° Jälgis tähelepanelikult, aga jaheda ja skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kaasaegseid inimtüüpe ° Aadlikud, kerjused, vigased ° ,,Sõjakoledused" sünge ofordisari ° ,,Leierkastimees" ofort Kunstiakadeemia asutamine ° 17. saj II poolel kunstielus määravaks õukondlik maitse ° Valitsevaks baroklik klassitsism ° 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus ° 1664. muutus kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks ° Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest
skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest
annaabi.ee 
