jätab raamat lugejale sõltuvalt vanusest erineva mulje. Väidetakse, et esteetiline objekt pole üksik tajuakt, vaid kumulatiivne tajude jada ehk tajuseeria. Esteetilise hoiaku teooriates määratletakse esteetilist objekti kui objekti, mille suhtes vaatleja võtab esteetilise hoiaku. 2. Ontoloogiline universalism on seisukoht, mille järgi saab esteetilise hoiaku objektiks olla mis iganes asi. Seejuures on rõhuasetus potentsiaalsusel ja mitte aktuaalsuses (kõik asjad pole esteetilised), normatiivsusel ja mitte deskriptiivsusel. Kultuur ja traditsioon määravad, millist objekti hinnata esteetilisena ja millist mitte. Ducasse'i järgi on objektide hulk, mida võime vahetult tajuda, tohutult väiksem kui võimalike esteetiliste kontemplatsioonide hulk. 3. Ontoloogilise universalismi vastu räägib evolutsiooniesteetika, valdavas osas ei suuda inimesed esteetiliseks pidada verd ja teisi kehaeritisi (psühholoogiline etteheide)
Õiguspositivismi poolt postuleeritud olemiskorra ja pidamiskorra vastuolu sisaldub normativismis. Õiguskorra normatiivsus on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Kas vastu võetud seaduse sisu vastab Põhiseaduses esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigust loova akti jaoks vastus sellele küsimusele ongi normatiivsuse kontrollimine. Normatiivsusel mitmeid tahke alates puhtformaalsetest ja lõpetades ühiskondlik-poliitilise tegelikkusega. Ülevõtmine ei tähenda, et seadust samamoodi tõlgendatakse. Eestis Kesk-Euroopa õigusmudel. Õigusakti sisu vastavus kehtivale õigusele õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama kindla vormi ning olema materiaalselt õiguspärased. Kõrgemal asuvad aktid kohustuslikud madalamatele aktidele