siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad. 865 saabus suur Taani viikingite sõjavägi ja vallutas ühe maakonna teise järel. Paljud taanlased asusid elama Inglismaa põhja-ja lõunaossa. Normannidevastase võitluse juhiks sai Lõuna-Inglismaa kuningas Alfred (871-899) hüüdnimega Suur. Olukorras, kus vastupanu näis juba lootusetu, suutis ta koguda anglosakside väe ja normanne lahingus võita. Seejärel rajas ta laevastiku, millest edaspidi oli palju abi normannide tagasitõrjumisel. Alfredi järeltulijad allutasid senised normannide alad Inglismaal, sealsed taanlased muutusid aga inglise kuninga alamateks ja sulasid aegamööda inglastega ühte.
oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad. 865 saabus suur Taani viikingite sõjavägi ja vallutas ühe maakonna teise järel. Paljud taanlased asusid elama Inglismaa põhja-ja lõunaossa. Normannidevastase võitluse juhiks sai Lõuna-Inglismaa kuningas Alfred (871-899) hüüdnimega Suur. Olukorras, kus vastupanu näis juba lootusetu, suutis ta koguda anglosakside väe ja normanne lahingus võita. Seejärel rajas ta laevastiku, millest edaspidi oli palju abi normannide tagasitõrjumisel. Alfredi järeltulijad allutasid senised normannide alad Inglismaal, sealsed taanlased muutusid aga inglise kuninga alamateks ja sulasid aegamööda inglastega ühte