Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi
Relvadegs oli võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pikateraline kirves (jalaraiuja). Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr. Ida-Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule. Sealttungiti edasi Roomasse. Taanist aga rändasid anglid, saksid ja jüütid 5 saj Britanniassening panid aluse anglosaksi rahvale. Eriti kanantasid nende retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja vahemere maadesse. Inglismaal tegid normanide rünnakud lõpu 8 saj õitsenud kloostrikultuurile. Suur osa saarest, kaasa arvatud London, langes normanide võimu alla. Inglise kuningas Alfred Suur saavutas küll normannide üle võidu ja võttis londoni tagasi, kuid pidi siiski tunnistama nende võimu Ida-Inglismaal.Seal kujunes pikaks ajaks sisuliselt omaette taanlaste riik Danelag.1014 ründaisd taanlased Inglismaad uuesti ja valutasid siis terve saare. Prantsusmaal