Küsimuse tekst Arvutage kuumpragudekindluse parameeter (HCS) terasel keemilise koostisega: C = 0,3 Si = 1,6 Mn = 0,84 P = 0,035 S = 0,012 Cr = 1,2 Mo = 0,32 Ni = 0,99 Cu = 0,11 V = 0,040 Vastus andke 1 koht peale koma. Vastus: Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Termomõjutsooni kõige kriitilisemaks (löögisitkuse ja plastsuse vähenemise seisukohalt) alaks loetakse: Vali üks: a. rekristalliseerumisala b. ülekuumutusala c. kokkusulamisala d. normaliseerimisala Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rauasulfiid keevismetallis põhjustab Vali üks: a. kuumpragude teket b. ei põhjusta defektide teket c. teradevahelise korrosiooni teket d. külmpragude teket Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektroodkeevitusel kattega elektroodiga parima löögisitkusega õmblusmetalli tagab: Vali üks: a. aluselise kattega elektrood b. rutiilkattega elektrood c
tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks
tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala.(450...750 ºC) 4. Sinihapruse ala (200...400 ºC) omandanud nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks 5
vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) - kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala - laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks
annaabi.ee 
