määral ka eelneva lausega, see tähendab, et võib-olla polegi teadlaste eesmärk alati avastada olulisi tähtsaid uudsusi (lk56) , vaid mõningad tulemused on olulised ka seetõttu, et need lisavad paradigma rakendusalale ulatust ja täpsust. Niisiis sõltub teadlaste tegevus suuresti sellest, mis nende eesmärgiks on, kuid Kuhn leiab, et see siiski ei seleta seda entusiasmi ja pühendumust, mida teadlased ilmutavad normaalteaduse probleemide vastu( lk56). Eesmärk peaks olema normaaluurimise probleemi lõpuleviimine, kuid selleni jõuavad vähesed, sest see on tunduvalt keerulisem kui lihtsalt probleemi leidmine, sest see nõuab keeruliste instrumentaalsete, kontseptuaalsete ja matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Kuigi normaalteaduse mõistet käsitleb Kuhn kõige esimesena, on mõiste "paradigma" sellest isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab
andsid alust teistele teadlastele mingite uute huvitavate katsete, tõestuste ja teooriate genereerimiseks. KOLM PROBLEEMIDE KLASSI: oluliste faktide kindlaks tegemine, faktide kooskõlastamine teooriaga ja teooria artikuleerimine – ammendavad Kuhni arvates nii empiirilise kui ka teoreetilise normaalteadusliku kirjanduse. NORMAALTEADUSE KUI MÕISTATUSE LAHENDAMINE Hämmastav joon normaalteaduses – vähene uudsete asjade päevavalgele toomine. Normaaluurimise probleemi lõpuleviimine tähendab etteaimatava saavutamist uuel teel, see aga nõuab igasuguste keeruliste instrumentaalsete, konseptuaalsete ja matem mõistatuste lahendmist. Mõistatus ja mõistatselahendaja – paradigma kehtivust peetakse iseenesest mõistetavaks, võib oletada lahendi olemasolu; need on ainsad probleemid, mida tunnistatakse – teised probleemid, metafüüsilised praagitakse välja – ei vääri aega .. st edeneb normaalteadus kiiresti.