Saksa füüsik ja teaduslike instrumentide looja Alkoholitermomeetri leiutaja (1709) Elavhõbedatermomeeter (1714) Fahrenheiti skaala temperatuuri mõõtmiseks Skaala on senini kasutusel USA -s Fahrenheiti skaala Daniel Gabriel Fahrenheit võttis skaala nullpunktiks jää ja salmiaagi segu temperatuuri ning andis väärtuse 30 kraadi vee külmumispunktile ning 90 kraadi inimkeha normaaltemperatuurile. Hiljem on nendest saanud temperatuurid 32 kraadi ja 96 kraadi Käesoleval ajal on vee külmumispunkt 32° ja vee keemistemperatuur 212°. Vahemik jagatud 180-ks Nii on saadud temperatuuri ühik 1º F Skaala oli kuni aastani 1970 kasutatav enamikus inglisekeelsetes riikides, hiljem on enamuses üle mindud Celsiuse skaalale F = (9/5 C) + 32 seos Celsisuse ja Fahrenheiti skaala vahel Anders Celsius 1701-1744 Celsiuse temperatuuriskaala looja
o o T K =t C 273,15 C . (1.7) USA-s ja ka paljudes teistes riikides kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks Fahrenhaiti skaalat, mis on Celsiuse skaalaga seotud järgmiselt: o 5 o t C = t F −32. (1.8) 9 Fahrenhaiti skaala 100 kraadi vastab ligikaudu keha normaaltemperatuurile 36,6oC. USA-s kasutatakse tehnikas ka Rankine'i skaalat, mis on Kelvini skaalaga seotud järgmiselt: t o R =1,8⋅T K . (1.9) Temperatuuri mõõtmise viisid ja vahendid: a) Toatemperatuuril ja sellele lähedaste temperatuuride korral kasutatakse tavaliselt vedelike soojuspaisumist. Kui vahemik, milles temperatuuri mõõdetakse, ei ole väga suur ('suur' on suhteline
Valemist (9.4) järeldub muuhulgas, et on olemas temperatuur, mille korral ideaalse gaasi molekulide kineetiline energia saab võrdseks nulliga. Et kineetiline energia saab omada vaid positiivseid väärtusi, siis on see ühtlasi madalaim võimalik temperatuur. Celsiuse skaala järgi on see 273,16 0 C , mis on võetud Kelvini skaala nullpunktiks. Valem (9.4) võimaldab arvutada ainult gaasimolekulide kulgliikumise keskmise energia. Kui tahame arvutada summaarset kineetilist energiat, mis normaaltemperatuurile lähedastel temperatuuridel võrdub kulg- ja pöördliikumise kineetiliste energiate summaga, peame arvestama seda, et molekuli kineetiline energia jaotub ühtlaselt nii molekuli kulg- kui pöördliikumise vabadusastmete vahel. Molekuli kogu keskmine kineetiline energia (ka pöördliikumist arvestades) võrdub i e kT , (9.5) 2 kus i on selle molekuli vabadusastmete arv.
annaabi.ee 
