vihastasid neid kõrvalruumis viibivad kaasosalised, ärritades neid (nõrga voolu) elektrilöökidega ning tekitades sel viisil muutuva ulatusega ebakõlasid nende närvisüsteemi sisesides. Kui seejärel anti katsealustele võimalus selle eest kätte maksta, olid nad palju agressiivsemad (s.t need, kes olid saanud mitmesuguse tugevusega elektrilööke), võrreldes kontrollisikutega, keda katsetati pärast nende südametöö ja vererõhu taastumist normaaltasemeni. (Pole vajadust märkida, et karistavaid lööke anti ka tegelikult). Sarnane toime leiti olevat samuti seksuaalse erutuse puhul pärast erootiliste filmide vaatamist, ka siin toimus erutatuse suurenemine, nagu eelnenud kehalise pingutuse puhulgi (Zillman, Katcher ja Milavsky, 1972; Cantor, Zillman ja Bryant,1975). Valmis selgitus selle kohta tuleneb Schachteri teoreetilisest seisukohast, et mõningal määral säilivad kehaliste järelnähtude
Normikuulekas jõuab kiirelt normaalse seisundi juurde tagasi ning kahe sündmuse vahel tekivad tal kergemini ajus sidemed. Selle sündmusega hakkab tal kiiremini seonduma kergendustunne. Näiteks, et kuskil on suur klots eurosid. See oleks stiimul ning tekitaks huvi. Läheb pimedaks ja kiusatus läheb suuremaks, kui jõuame loobumiseni ja tekib rahunemine. Kujuneb stiimulite refleks, et kui teen hea otsuse, on hea olla. Potentsiaalse kurjategija puhul tal selle vahel kuni ta jõuab normaaltasemeni on pikk aeg ja on raskem, et saaks tekkida tingitud refleks, et kui ta loobub negatiivsest käitumisest, on kohe hea tunne. Tal ei ole kohe hea olla. Millised reageeringud on karistusähvardusele? Normikuuleka puhul karistusähvardus mõjutab palju tugevamini kui kurjategijat. Võib viidata sellele, et tingimisi karistamine võiks paremini töötada juhuslike kurjategijate puhul. Kui on kurjategija, kes on rohkem isiksuse poolt ka sobiv kuritegeliku
annaabi.ee 
