nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest. 6. Pingelohud Lühiajaline pingemuutus, kus toitepinge on alla 90% ja üle 1% nimipingest. Iseloomustavad tegurid: ulatus, sügavus, kestus, faasinihe, koht pingelainel, asümmeetria kolmes faasis. 7
kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse (CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud hapniku hulk. Nii hemoglobiini hapnikuküllastus kui veres lahustunud hapniku hulk sõltuvad hapniku osarõhust (PO2). Hemoglobiini ja hapniku ühendi – oksühemoglobiini – teke sõltub hapniku osarõhust ja on pöörduv protsess. Hemoglobiini hapnikuküllastuse (SaO2) all mõistetakse oksühemoglobiini suhet hemoglobiini koguhulka: SaO2 = HbO2 / HbO2+Hb
uuringute kõrguselise aluse. 28. TVP põhinõuded: Null ei tohi kuivale jääda.;Asukohal peab olema vaba yhendus merega.; Kaitstud lainetuse eest.; Lugemeid saama tehakuiva jalaga,;Kaitstud jää liikumise eest. 29. Vaatlusajad mareograafita TVP's:Loodeteta meredel: Maailmaaja järgi yle 6 tunni ja kui tasememuutus on 0,2m tunnis, siis iga tunni tagant. Loodetega merel yle tunni, kuid kõrg ja madalvee ajal +-30 min iga 10 min tagant. 30. Normaaltase: 31. Vesinivelleerimine: Vaadatakse teatud aegade tagant TVP'des näitusid ja taandatakse see kõik nulltasemele ja siis saab võrrelda erinevaid punkte. Vaatluse täpsus oleneb vaatlusperioodi pikkusest. 32. Veetaseme muutud oleneb: looded, Tuul, sademed, vee aurumine, hoovused, juurdevool/äravool. 33. Looded olenevad maavälistest asjadest, Kuu ja Päike. On harilikult kaheksa loodelaine harmoonilist konstanti 34. Komponendid loodelaineil on kuu ja päike 35
puhul NADPH. Katabolism: aminohape ja AKG -> aminotrasnferaas -> α-ketohape ja Glu.... Glu ja NAD – >Glu dehüdrogenaas –> AKG, ammoniaak, NADH. Süntees: vastupidi :) 9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka tema kiire elimineerimine verest maksa poolt. Seega Gln ja Ala on ammoniaagi organitevahelised transporterid, tähendab organid saavad vajaliku ammoniaagi Gln(aju, lihased) ja Ala(lihased) vormis. Gln ja Ala tähtsus veel –potentsiaalselt toksiline ammoniaak seostatakse kiiresti mittetoksilise vormina. Gln on põhiline ammoniaagi transportija. See toob ta lihastest, ajust jt kudedest maksa ja maksast neerudesse. 10
annaabi.ee 
