4 Kiisa 327 60 0 0 5 Paide 119 29 0 0 6 Sindi 77 19 0 0 Tabel 2. Lubatud pinged Un Umin Umax 330 297 363 220 198 242 110 99 121 10 9 11 2 Töö käik 2.1 Normaalrežiim Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3). Joonis 1. Normaalrežiim 4 Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV. Tabel 3. Mõõtetulemused 2.2 Eesti-Paide väljas
Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW. Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse. Perioodiliselt toimub ajami kiiruse reguleerimine, sisse ja välja lülitamine olenevalt käsklustest mis ta juhtimissüsteemilt saab. Ajami juurde kuulub õhuklapi ajam, millel on kaks asendit, üks on normaalasend, mis võimaldab ajami normaaltalitlust, ehk laseb sissepuhkeventilaatoril piisavalt õhku võtta ja teine on avarii asend. Õhu sissepuhumine oleneb ruumi mõõtmetest ja kujust, sammuti ka ventilatsiooni tüübist ja ventilatsiooni renni parameetritest. Ajami teine ülesanne on eri olukorra puhul ennast kiirelt ümber lülitada juhul kui peaks tekkima tulekahju ja ta saab tulekahju süsteemi haldavalt andurilt selleks teate. Selle eesmärk on takistada tulekoldesse hapniku saabumist ja hapnik ventilatsiooni sissepuhke rennidest
annaabi.ee 
