mis vanemate genotüüpides viitab 0 vererühma retsessiivsele olemusele? KÜSIMUS Geneetika 20 Otsustage esitatud sugupuu põhjal: 1. Kas haigust põhjustav alleel on retsessiivne või dominantne? 2. Kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomis või X-kromosoomis? Määrake kõigi isikute genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 21 Ristati musti käharsuliseid ning valgeid normaalsuliseid kanu. F 1-hübriidid olid valged normaalsulised. F 1-hübriidide korduval analüüsival ristamisel (tagasiristamine retsessiivse vanemvormiga) saadi kokku 76 järglast. Määrake, milline on oodatav teoreetiline lahknemine, kui tunnuseid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomipaarides; tunnuseid määravad geenid paiknevad samas kromosoomis. KÜSIMUS Geneetika 22 Otsustage, kas on alust oletada, et mingi fenotüübilist tunnust määrav geen paikneb X-kromosoomis, kui on teada, et
järjestuse määramiseks krossingoveri alusel. Krossingoveri sageduse alusel koostatakse erinevate loomaliikide kromosoomikaardid, kus määratakse ära teadaolevate geenide suhteline järjestus aheldusrühmas (kromosoomis). Krossingoveri olemasolu on tõestatud ka põllumajandusloomadel. Näiteks käharsuliste kukkede ja valgete normaalsuliste kanade ristamisel olid 80,3% järglastest vanematega sarnased, kuid 19,7% olid rekombinantsed (valged käharsulised ja mustad normaalsulised). Retsiprooksel ristamisel, vastupidiselt, nüüd kuked valged normaalsulised ja kanad mustad käharsulised, saadi rekombinante peaaegu sama palju 18,2%. See tõestab, et ristsiire esineb mõlemal sugupoolel võrdse sagedusega. Ristsiirde sagedus näitab ahelduse püsivust lookuste vahel. Kui rekombinante moodustub vähem, on lookused tugevamini aheldunud ja vastupidi. Geenidevahelise kauguse mõõtühikuks on morgan. Kui ristsiirdesagedus on 1%, siis geenide vahekaugus on 1 morgan
annaabi.ee 
