kuhjusid, organismidele soodne. Leitud on taimseid jäänuseid (vetikad). Vendi setendid Eestis ei paljandu. TÄHTSUS : suured reostumata põhjaveevarud (kambriumi-vendi põhjaveekompleks). Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt. Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale) tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad
kompleksi setteid kanti minema. Kambriumi ajastu (570-480 milj.a. tagasi) esimesel poolel savid ja glaukoniitliivakivid. Veekompleks, milles eristatakse 2-4 põhjaveeladet, rahuldab ujutati suur osa Ida-Euroopa platvormist, sealhulgas ka Eesti põhja- ja kirdeosa, üle suure osa Eesti põhjaveevajadusest. normaalsoolasusega merelise veekogu poolt. Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Laialdase levikuga on kambriumi Siluri (435-405 milj.a. tagasi) ajal kattis meie ala perikontinentaalne meri. liivakas-aleuroliitsetes kihistutes, eriti nende lasumis püriidikonkretsioonid
annaabi.ee 
