Valmistutakse tegevuseks, mis nõuab lisaenergiat ja vastupidavust. See seisund on võrreldav tulekahjuga. Stressiained -- adrenaliin ja noradrenaliin, mida toodavad neerupealised -- paiskuvad vereringesse, suurendades energiavarusid. Tugevneb südame töö -- löögisagedus suureneb, vererõhk tõuseb. Hingamine kiireneb, lihaste toonus ja ühtlasi ka töövõime tõuseb, peaaju verevarustus paraneb. Kui stressiseisund on lühiajaline, siis peale seda organism taastab normaalseisundi. Kui aga stress on kestev, pikaajaline, siis ei suuda organism normaalseisundit taastada ja jääb füsioloogilise kurnatuse seisundisse -- vererõhk võib jääda kõrgenenuks, võivad ilmneda südame rütmihäired. Stressi ilmingud Loodus on seadnud nii, et meie keha on võimeline stressiga toime tulema vaid teatud piirini. Kui negatiivne stress on aga pikaajaliselt kuhjunud, lakkab keha harmooniliselt töötamast.
Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja
annaabi.ee 
