60, laiusvööndeid alates 80° ll kuni 80° tähestikuga C-X Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mercator normaalprojektsioon Mercatori normaalprojektsioon, ristuvate sirgjooneliste meridiaanide ja paralleelidega projektsioon, omab üht standardparalleeli, millel pikkused esitatakse õigesti. Click to edit Master text styles Suurim eripära seisneb selles, et Second level loksodroomid (kindla asimuudiga kursid) on Third level projektsioonil sirged (pildil). See teeb Fourth level
b. Mõõtkava n suureneb põhja suunas kiiremini c. Liikudes ühelt lõikeparalleelilt teise suunas, mõõtkava n algul väheneb, liikudes aga veel edasi, suureneb d. Kõige aeglasemalt muutub mõõtkava n keskmistes laiustes, mis teeb projektsiooni seal eriti sobivaks. 17. Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju? Koonilise polaarprojektsiooni (ka kooniline normaalprojektsioon) meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (projektsioonipinna, s.t. koonuse tipus) ja nurgad nende vahe on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, mille kese on meridiaanide lõikepunktis – projektsiooni poolusel. (lk.63) 18. Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses projektsioonis. Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus
• Tsoon 34, telgmeridiaan Lo=21o00` • Tsoon 35, telgmeridiaan Lo=27o00` • Lähtepunkt: 34 B0=00o00` ja L0=21o00` 35 B0=00o00` ja L0=27o00` • Lähtepunkti ristkoordinaadid: 34 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m 35 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m 13 Merekaardid Mercatori normaalprojektsioon. Ellipsoidiks WGS-84. [12] 11. KOKKUVÕTE Silindriline projektsioon on kaardi projekteerimis meetod, mille korral paigutatakse maakera kujutis horisontaalselt nö. silindrilise ballooni keskele. “Ballooni” lahti rullimisel saadakse lame ristkülikukujuline kaardivorm, millel ekvaator asetseb keskel ning poolused ülemises ning alumises ääres. Paralleelid ja meridiaanid on sirgjooned, mis ristuvad üksteisega täisnurga all, moodustades
suunast. Pikkused muutuvad b. ekvivalentsed projektsioonid e. õigepindsed Säilib kujundite pindalade suhe nii maa pinnal kui ka projektsioonis. Nurgad muutuvad. c. konventsionaalsed e. sobedad projektsioonid Moonutuvad pikkused, pindalad ja nurgad, aga samaaegselt vähem kui eelmainitud projektsioonides. Ekvitistantsed: ühel peasuunal on mõõtkava muutumatu. 3. Projektsioonid jaotatakse vaadeldava suuna e. aspekti alusel kolmeks: a. polaar- e normaalprojektsioon (normaalvõrgu ja ellipsoidi poolused ühtivad) b. kaldprojektsioon (normaalvõrgu poolus on teatava nurga all) c. põikprojektsioon (normaalvõrgu poolus asub ekvaatoril) 14. Kooniline-, asimutaalne- ja silindriline projektsioon. 9 GEOINFOSÜSTEEMID
annaabi.ee 
