Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht (mida seal sisaldavad metallid ka kindlasti on) ja et välistuum peab olema vedelas olekus. Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Kaasaegset situatsiooni kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele nimetatakse normaalpolaarsuseks ning vastupidist situatsiooni pöördpolaarsueks. Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. Keskmiselt muutub Maa magnetvälja polaarsus iga 0.5 miljoni aasta järel, muutus ise toimub aga reeglina paarikümne tuhande aasta kestel. Selle põhjused, nagu Maa magnetvälja enesegi korral on ebaselged. Kui Maa magnetism on aga tingitud Maa tuuma välisvöö metallilise ainese liikumisest, siis võib Maa magnetvälja
Magnetvoo jooned on suunatud väljapoole lõunapoolkeral ja sissepoole põhjapoolkeral. Maa on kahepoolne dipoolne magnet, indutseeritud magnetvälja jõujooned lähtuvad magnetilisest lõunapoolusest ja suunduvad magnetilise põhjapoolusele nagu püsimagnetil. Maa magnetväli pole ajas püsiv. Geoloogilise ajaloo vältel on teada polaarsuse muutused. Kaasaegset situatsiooni kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele nimetatakse normaalpolaarsuseks ning vastupidist situatsiooni pöördpolaarsueks. Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. 86. Magnetiline deklinatsiooninurk on nurk geograafilise ja magnetpooluse vahel. Magnetiline inklinatsiooninurk e. Maa magnetvälja horisontaal ja vertikaalkomponent. Magnetilisne inklinatsioon on magnetvektori orientatsiooni muutus. Selle põhjal on võimalik määrata magnetiseerumised laiuskraadi. 87. Maa magnetvälja arvatavad põhjused. Dünamoteooria.
annaabi.ee 
