7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7
39 h = (2ha* + c * -y )m . Negatiivsel nihutusel (joon. 50) võetakse nihutus x.m märgiga "-". Positiivse nihutuse korral (joon. 51) paikneb hambaprofiil evolvendi alusringjoonest kaugemal, kus kõverusraadiused on suuremad. Säärastes hammastes tekivad väiksemad kontaktpinged. Pakseneb ka hambajalg ja muutub sujuvamaks siirdekõver. Saab vältida interferentsi (vt. eespool p. 4.3.9). Teiselt poolt väheneb hamba normaalpaksus lagipinnal. Muutused negatiivselt nihutatud rataste ja hambumise omadustes on vastupidised positiivselt nihutatute omadele. 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus Seost 4.10 võib kasutada siis, kui on eelnevalt teada ülekande hambumisnurk. Hambumisnurka on võimalik määrata tingimustest, et algringjooned veerevad teineteisel libisemata. Järelikult peab ühe ratta hamba paksus algringjoonel olema võrdne hambavahe laiusega teise ratta algringjoonel st.
annaabi.ee 
