Devoni meres elasid mitmed ürgkalad, mille kivistised on säilitnud liivakivi setetes. KeskDevonis ulatus merebassein juba vähemalt Pärnu linnaPeipsi põhjaranna jooneni. Sel ajal oli Eesti alal suhteliselt sügav meri, kus settisid dolomiitmudad. ÜlemDevonis valitsesid KaguEestis tüüpilised merelised tingimused ja seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj. aatat kestnud periood, kus Eesti alal valitsesid maismaalised tingimused. Välisjõud
Punasevärvilisus on kõige püsivamate mineraalide (kvartsi, tsirkooni, turmaliini) hulga suurenemises. suhteliselt süvaveelistes karbonaatkivimites seletatav suhteliselt vähearvuka Plavinase ja Dubniki eal valitsesid Kagu-Eestis tüüpilised merelised tingimused ja põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel. organismide kivistisi. Ülemdevoni lubjakivides on dolomiidistumise tõttu kivistisi vähe Ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad meie tähtsamad maavarad - kukersiit ja säilinud. oobulusfosforiit ning tulevikumaavara - diktüoneemaargilliit. Maavarana leiavad laialdast Ladestu maavaradest väärib märkimist Gauja lademesse kuuluv klaasiliiv (Piusa
annaabi.ee 
