182,6 14,4 23 õhus 235 54,0 66,6 16,8 168,4 14,4 23 177,4 20,0 32 325 74,6 182,6 20,0 32 6. Järeldus Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 48 %, mis jääb vahemikku 45-50%(1). Kipsi tardumisaja alguseks saadi 25 minutit, mis tuli tavalisest pikem aeg. Normaalne tardumusaeg jääb 8-12 min juurde. Tardumisaja lõpuks saadi 25min ja 3sek. Jahvatuspeenuseks saadi 8,49%, mis näitab osakeste arvu mis jäi sõelale avaga 0,2x0,2mm. Kipsi paindetugevus on vees 24,1 N/mm³ ja õhus 66,6 N/mm³. Survetugevus vees on 6,55 N/mm³ ja õhus 16,8 N/mm³. 7. Kordamisküsimused 7
võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi
Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse sõelale nr. 02. Algselt sõelutakse mehaaniliselt 5 minutit ning seejärel käsitsi. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1% Valem 1. JP = ( Mj / M ) * 100% JP jahvatuspeensus [%], Mj mass sõelal [g], M katseproovi mass [g] 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistentsi määramine: - nõuse valatakse vett, 50 70% kipsi massist - vette valatakse 2 - 5 sekundiga 300 g kipsi ning sekatakse see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks - seejärel valatakse kipsitaigen Suttardi viskoosimeetri silindrisse
Kipsi esialgne mass: 50g, kipsi jääk sõelale nr 02: 2,8g. Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 % Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse
5.31 8.5 25 87-1 5.62 9 5 8 5 5.3645 vesi 87-2 5.62 83 9 5 8 5 87-3 5.62 9 5 Tabel 5.3 6. Järeldused Kipsi jahvatuspeenuseks saadi 10,2%. Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 50% veehulka kipsi massist, mis on optimaalne ning ka varem välja toodud õppejõu poolt. Tardumisaja alguseks leiti 32 minut ning lõpuks 37.44 minut, mis teeb tardumiseajaks 5 minutit ja 44 sekundit. Katsekehadel lasti kivistuda kolmes erinevas keskkonnas: normaalkeskkonnas, kuivas (600C) ning märjas keskkonnas (vees). Märjas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3,75 N/mm2 ning survetugevuseks 5.36 N/mm2. Normaalkeskkonnas ehk toatemperatuuril
Sõelutakse käsitsi või mehaanilsel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05g materajali. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumisel võietud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisega, täpsusega 0,1%. Katse tulemused on toodud punktis 4.1 tabelis 1.1 3.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga %-des kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Normaalkonsistentsi määramine toimub järgmiselt: 1) Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist
vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1%. Katsetulemused näidatakse punktis 5. 1 . 1 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi
kipsi kaalutis 50 g 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Tabel 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramise katseandmed Katse nr Vee hulk, % Taignakoogi kipsi massist diameeter, mm 1 50 106 2 61 >200 3 55 180 Kipsitaigna normaalkonsistentsiks saadi 55%. 5.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Tabel 5.3. Kipsitaigna Kella aeg [min:s] Nõela vajumis-sügavus [mm] tardumisajadXKa tse nr 1 20.30 1 2 21.30 1 3 22.30 1 3
Sdelumine loetakse ldpetatuks, kui s6elumisel l6bib 1 minuti jooksul s6ela viihem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust v6ljendab sOelale jaiinud materjali hulk (%-des) soelumiseki vdetud esialgsest massist. L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui vfiljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase iilestSstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents viiljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi'massi suhtes. Normaalkonsistents on n?iitaja, mis avaldab m6ju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusn6itajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette
annaabi.ee 
