[1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, domineeriva tangentsiaalkomponendiga, domineeriva normaalkomponendiga. Iga lahenduspinge fikseeritakse madalpingevoltmeetri näidu järgi kaks korda, määratakse aritmeetiline keskmine ja taandatakse see normaaltingimustele. Mõõtetulemused esitatakse tabelite ja graafikutena. [1] 4 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid Joonis 1. Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks 50 Hz sagedusega vahelduvpingel: a) õhus b)tahkedielektriku pinnal.
r konstantne. Kiirenduse suuna saame valemite (3) ja (5) võrdlusest. Valem (3) esitab kohavektori, mille suund on keskpunktist eemale. Valemi (5) mõlemad komponendid on võrreldes valemiga (3) vastasmärgilised. Järelikult on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole. Nii kiirendusvektori suund kui suurus vihjavad asjaolule, et tegu on kiirenduse normaalkomponendiga, mis on ühtlasi kogu kiirenduseks, sest liikumine piki ringjoont on ühtlane. Ringliikumise puhul nimetatakse seda tsentripetaalkiirenduseks ehk kesktõmbekiirenduseks. 2
ning loomulikult ka algasukoha (z-koordinaadi) valemis. Rehkendage. Vastus peaks olema: Muuseas - neid valemeid on väga lihtne kontrollida. Pange lõppvastusesse algandmetele vastavad ajamomendid, rehkendage asukohad ning kiirused ning vaadake, kas algandmed ikka välja tulevad. Kui mitte, hakake viga otsima. Loomulikult saab neid ülesandeid "edasi arendada". Nii kiirust kui kiirendust saab panna algandmetesse mooduli ja nurkade kaudu; kiirenduse võib anda tangentsiaal- ja normaalkomponendiga. Või pakkuda nurka kiirusvektori suhtes... Eks proovige. Ja nagu nägite, oli varasemas tekstis üsna mitu viga. Võib-olla on neid veel... 3
Vahekaugusest 25. Pindlahendus domineeriva tangensiaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.32 Domineeriva tangensiaalkomponendiga elektriväli Niiskuse ja saaste mõjust põhjustatud täiendav mõju välja mitteühtlusele ja seega ka lahenduspingele on suhteliselt väike. Väljatugevus on suurim elektroodide teravate servade läheduses, kus tekib intensiivne ionisatsioon. Joonis 2.33 Lahenduspinge amplituud erinevate dielektrikute korral 26. Pindlahendus domineeriva normaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.34 Domineeriva normaalkomponendiga elektrivälja tekkimine Lahenduse tekkimine: · suurim väljatugevus esineb silindrilise elektroodi serva juures · ümber silindrilise elektroodi alumise serva tekib koroona juba suhteliselt madalatel pingetel · pinge tõstmisel tekivad striimerid · striimeritel on oluline mahtuvus alumise elektroodi suhtes, mille tõttu striimereid läbib suhteliselt suur vool
Seega mõlemad punktid, C ja D, liiguvad mööda ringjoonelist trajektoori ja seetõttu on nende punktide kiirendustel üldiselt nii tangentsiaal- kui ka normaalkomponent, ehk teiste sõnadega aC = aC + aC , a D = a D + a D (5.2) Kiirenduse normaalkomponent on alati suunatud vastava trajektoorringjoone tsentrisse, tangentsiaalkomponent on risti vastava normaalkomponendiga ja tema täpse suuna määrab nurkkiirendus (joonis 5.3). Süsteem hakkab liikuma paigalseisust ja selle paneb pöörlema moment M. Paigalseisust algab liikumine alati kiirenevalt. Seega tuleb nurkkiirenduse kaarnoole joonistada (vähemalt liikumise algul) momendi M kaarnoolega ühes ja samas suunas (joonis 5.2). Kui kaua toimub kiirenev pöörlemine? Ilmselt niikaua kuni moment M on positiivne. Kuna M = 8 - 0,1t , siis on moment M positiivne kuni ajahetkeni 80 sekundit
Hõõrdejõuks nimetatakse kahe keha suhtelist liikumist takistavat jõudu Keha tasakaalus hõõrdejõud muutub nullist maksimaalse väärtuseni ning alati võrdub jõuga F 0 Fh Fh max Hõõrdejõud saavutab oma maksimaalse suuruse kehade suhtelise liikumise algushetkel ning on alati suunatud liikumisele vastassuunas Liugehõõrdumise põhiseadused 1. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kontaktpinna suurusest 2. Maksimaalne hõõrdejõud on proportsionaalne välisjõu normaalkomponendiga 3. Hõõrdejõud sõltub kehade materjalist, hõõrdumispindadest ning määrde olemasolust ja selle tüübist Teisest seadusest järeldub, et hõõrdejõud on võrdeline R normaalreaktsiooni N ja hõõrdeteguri f korrutisega Fh f N F
annaabi.ee 
