Käsutamine asja juriidilise staatuse määramine eelkõige asja võõrandamine, asjaõigustega koormamine jne. Omand on oma iseloomult tähtajatu ja pärandatav Omanik Omanikuks võib olla iga isik. Isikuteks on: · füüsiline isik · eraõiguslik juriidiline isik · avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohalik omavalitsusüksus, nt Tartu Ülikool jt). 9. Ühine omand. Ühisomand. Kaasomand. Reeglina on asjal üks omanik. See on seadusjärgseks normaaljuhtumiks. Majanduslikud huvid nõuavad siiski sageli, et ühe ja sama asja omanikuks on mitu inimest koos. Ühine omand Mitmele isikule üheaegselt kuuluv omand on ühine omand. Ühise omandi tunnuseks on see, et asi ja omand selle suhtes ei ole jagatud, vaid kuulub kõigile omanikele ühiselt. Ühine omand võib esineda kaas- või ühisomandina. Ühisomandi korral kuulub asi kõigile omanikele ühiselt.
juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik (PS § 32 lg 2). Kinnisasja võib omandada iga isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KAOKS § 2 lg 1). Piirangud on sätestatud nende kinnisasjade omandamisele, mille koosseisus on põllumaad või metsamaad rohkem kui 10 hektarit või mis asuvad riigikaitselise tähtusega piirkondades (KAOKS §-d 2 ja3). Reeglina on asjal üks omanik. Üksiku isiku anuomand on seadusjärgseks normaaljuhtumiks. Sätetes, millega reguleeritakse omandi tekkimist ja lõppemist ning omaniku õigusi ja kohustusi, peetakse omanikuna silmas just ainuomanikku. Majanduslikud huvid nõuavad aga sageli, et ühe ja sama asja omanikuks oleks mitu isikut koos ( nt abikaasad omavad ühiselt maja). Sellepärast ongi seaduses ette nähtud võimalus, et asi on korraga mitme isiku omandis. Kaasomand. Kaasomanikevaheline õigussuhe. Kaasomandi korral kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt
annaabi.ee 
