manuste eemaldamine 20. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel alkaanide isomeerimist? oktaaniarvu tõstmine 21. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel polümeerimist? Mis kahjulikest ühenditest nii vabanetakse? soovimatud olefiinid muudetakse parafiiniks. ebastabiilsetest olefiinidest. 22. Mis ühendeid sisaldab katalüütiliselt reformeeritud bensiin ja mis eesmärk on katalüütilisel reformeerimise protsessil? (normaalheptaan viiakse tolueeniks RON=0 RON= 120) 23. Mis on isomeerimise eesmärk? (C5, C6 sirge ahelaga alkaanid viiakse üle isomeerideks, mis suurendavad kütuse oktaaniarvu ühispanust) 24. Kuidas liigitatakse bensiine kasutusalade järgi? mootoribensiinid, aviobensiinid, lahustibensiinid 25. Nimetage kõrgoktaanilisi bensiini koostisosi (oksügenaate), mis asendavad Pb ühendeid oktaaniarvu tõstjana. metanool, etanool, propaanid, eetrid 26. Esitage valem kütuste aditiivseks segamiseks
22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine: Määramisel võrreldakse katsemootoris uuritava mootoribensiini ja isooktaanist (C8H18) ning normaalheptaanist (C7H16) koosnevate etalonsegude detonatsioonikindlust. Bensiine võrreldakse defineeritud ainetega, mille detonatsiooni omadused on hästi teada. Nendeks on rahvusvaheliselt valitud kaks etalonainet: 1. Isooktaan e 2,2,4-trimetüülpentaan (C8H18), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarvuks 100 (RON=100) . 2.Normaalheptaan (C7H16), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarv 0 (RON=0). Isooktaanist ja normaalheptaanist võib segada erineva vahekorraga segusid. Mida kõrgem on isooktaani sisaldus selles segus, seda kõrgem on detonatsioonikindlus sellel segul. Seega uuritava mootoribensiini oktaaniarv on : etalonsegu C8H18 sisaldus mahu%-des, mis annab uuritava mootoribensiiniga võrdse detonatsiooni. Näiteks etalonsegu, milles on 80 mahu&% C8H18 ja 20 mahu% C7H16 on oktaaniarv 80. 23
kasutada loomupäraselt kõrge-oktaanilisi süsivesinikke või oksügenaate, sest mõlemad omavad kõrgeid oktaaniarve. Katalüütiline reformeerimine on protsess, kus destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiin kuumutatakse üle 500 oC rõhul 5..7 MPa ja katalüsaatorite juuresolekul. Reformeerimise protsessis muudetakse sirge ahelaga parafiinid aromaatseteks ühenditeks. Näit. normaalheptaan viiakse tsüklilisse normaalheptaani (RON=0) vormi, mille järel eemaldatakse vesinikku, saades tolueeni (RON = 120). Seega molekulide struktuuri muutmisega tõuseb oluliselt bensiini kvaliteet (alkaanirikkas bensiinis suureneb oluliselt areenide hulk). Katalüsaatorite Ni, Pt mõjul tekib ka suures koguses väävelvesinikku, mille tõttu väheneb kütuste väävlisisaldus. Alküülimine on protsess, kus rõhu ja katalüsaatorite mõjul toimub väikese molekulmassiga
Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente (peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70)
Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente (peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70)
annaabi.ee 
