12. Rasedusnädalal Jätkub elundkondade areng ning loode hakkab liigutama. Nägu ja kõrvalestad on välja arenenud. 24. Rasedusnädalal Pea on võrreldes kehaga veel suur. Hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Reageerib välisärritustele ja tugev müra ajab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib laps ellu jääda. 32. Rasedusnädalal Kõik elundkonnad on välja arenenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt ringi kukerpallitada ning võtab normaalasendi (pea allapoole). 40. Rasedusnädalal Normaalne sünnitusaeg. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Iga loode oma arengu alguses kordab eelas organismide loodete arengut. 4. Loote väärarengute põhjused Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate teguritesuhtes: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Kõik see tuleneb asjaolust, et
välisärritustele ja tugev müra äratab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib ellu jääda. 32. 40-45 cm; 2,2-2,4 kg Kõik elundkonnad on välja kujunenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt kukerpallitada. Võtab enamasti normaalasendi (pea allapoole). Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40. 45-55 cm; 2,7-5 kg Normaalne sünnitusaeg. Embrüogenees looteline areng Fülogenees liigi ajalooline areng Embrüogenees on fülogeneesi mittetäielik kordus. 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased
nii mõõdetakse pikkus- ja laiusmõõtmete korral. kõrgusmõõtmed võetakse maapinnast teatud luulise pinnani. ümbermõõte on üksikud ja võetakse piirkonna peenemast kohast. loomi mõõdetakse tasasel ja kõval pinnal. loom peab seisma nii, et pea on normaalasendis ja keharaskus on jagunenud võrdselt neljale jalale. mõõtja peab liikuma aeglaselt ja kohtlema looma sõbralikult. kui loom on rahutu loomuga, tuleb tabada hetke, kui ta läbib normaalasendi. selleks peab olema suur kogemus ja täpsuse mõttes on vajalik mõõtmise kordamist. mõõtmete arv on erinev loomaliigiti ja sõltub eesmärgist. kõige arvukamalt võetakse mõõtmeid teadustöös. arvukamalt võetakse mõõtmeid kandmisel tõuraamatusse. muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmetega. näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. aretusõpetuse seisukohalt loetakse
annaabi.ee 
