üldreeglitele) või läbipaistmatu e opaakne. Paljude sõnade tähendus muutub ja iseseisvuvad, seetõttu ei ole võimalik ammendav ja ühemõtteline morfianalüüs. 20. Aglutinatsioon ja fusioon. Aglutinatiivsed sõnavormid - sõnalõppe või muid vorme lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduse ebamäärastumise ja häälikuvariatsioonide tekkimiseta. Aglutinatsioon - iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaakujul. Fusioon - kaks või rohkem tähendusüksust on üksteisse sulandunud nii, et nende vorme ei saa üksteisest eraldada. Fusioonikeeled - keeled, kus on palju muutenähtusi ja eriti tavalised on kohvermorfid (semantiliselt kompleksne kuid vormiliselt jagamatu morf). Kõik kokku kuuluvad elemendid ei pruugi järjestikku esineda. Nt osade keelte põhitüved koosnevad kolmest konsonandist e radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid.
Chomsky normaalkuju: KV-grammatika G = (,N,P,S) öeldakse olevat Chomsky normaalkujul, kui see sisldab produktsioone järgnevatel kujudel: A BC (kõik on mitteterminaalid) A b (b on terminaal, a mitteterminaal) S (S on lähtesümbol, mis ei esine ühegi produktsiooni paremas pooles) Iga KV grammatika evib Chomsky normaalkuju. Chomsky normaalkuju korral on sõna tuletuspuuks kahendpuu. Greibachi normaalkuju: -vaba KV grammatika on Graibachi normaakujul, kui kõik produktsioonid (va S ) on kujul A a, kus a on terminaal ja on mitteterminaal Mitteterminaali nimetatakse rekursiivseks, kui A =>+ A. Kui = , siis vasakrekursiivne. Iga KV keel on genereeritav mitte-vasakrekursiivse grammatikaga. Teisendamine Greibachi normaalkujule: · Vasakrekursiooni elimineerimine (redutseeritud grammatika sisendiks) · Grammatika viimine greibachi normaalkujule Näide: · Seame sisse mitteterminaalide järjestus nii, et järjestuses vasakul
annaabi.ee 
