· Leidub veel vaske, kulda, tsinki, sütti, uraani, hõbedat ja naftat. RAHVASTIK · 86,7 % elanikkonnast on rootslased · Üle 85 % rahvastikust elab linnades · Suurim vähemusrahvus on soomlased, neid on 2 %. · Elab ka palju kreeklasi, jugoslaavialasi ja sakslasi. · Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal · 77 % rahvastikust on luteri usku · Rahvastiku tihedus on 20,1 in/km² HUVITAVAID FAKTE · Kõige rohkem järvi on Kesk Rootsi madalikul ja Norlandis. · Riigipea on alates 1973 aastast Carl XVI · Parlament koosneb 349 inimesest ja määrab ka peaministri. · Ajavöönd on KeskEuroopa aeg · Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 vallaks. MATERJALI LEIDSIN · http://www.hot.ee/praakel/Kool_Laanemer emaad.htm#Rootsi · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi
Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. keskkonnakaitse Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga oluliseks.Rootsi on süüdistanud Lääne- Euroopa tehaseid, et nende põhjustatud happevihmad on oluliselt kahjustanud Rootsi metsi ja järvi. Rootsi tuumareaktoreid peetakse, aga väga ohutuks, sest neil on filtreeriv ventilatsioon , mis peab radioaktiivse südamiku sulamise korral 90% radioaktiivsust kinni pidama. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on : raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata
üllatavalt väike. Lõuna Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk Rootsi madalikul ja Norlandis. ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999
Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhjaosa on aga pika ja külma talvega ja lund sajab seal talvel väga palju. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. Rannar Jantson ROOTSI MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD SKP: 2003. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 584 miljardit SEK´i, 2002. aastal 2340 miljardit SEK'i, (1999. aastal 1 972 miljardit SEK'i ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEK'i.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997
küllaltki kõrgesse piirkonda.Rootsi paikneb Fennoskandia kilbil. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. Aluspõhi ja mullastik Aluskorraks on valdavaks kivimiks tardkivimid nagu graniit,teisena valdav moondekivim nagu gneiss ja lõuna osas vähesel määral ka liivakivi. Rootsis on parasvöötme mullastik.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad,ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Taimkate Lõuna osas rannikuäärses piirkonnas lehtmets,veidi põhja pool on valdavaks segamets ning kesk ja põhja Rootsis täielikult okasmets
annaabi.ee 
