Naastes üle pika aja Laas dominikaanide kloostrisse, olid kõik väga üllatunud, kuna nad olid senjori juba sutnuks pidanud. Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev. Don Jose rääkis härrale, kuidas ta selliseks röövlik muutus, et nüüd isegi poomist ootab. Don jose hakkas rääkima: ,, Sündisin Elizondos. Armastasin kirglikult sulgpalli. Kord mängu käigus tapsin ühe tüli noriva poisi. Seetõttu sunniti mind maalt lahkuma. Sattusin Almanza ratsarügementi. Kohtasin seal neiuga, kelle nimeks Carmen. Ta ajas mul pea segi, paar tundi hiljem, kui olime kohtunud, teatati ühe naise surmast. Tuli väljam et Carmen oli selle naise mõrvar ja mina pidin ta vanglasse saatma. Teel vangi veenis ta mind, et laseksin tal minna. Selleks etendasime näitemängu ja ta kadus." Ta rääkis kuidas sattus selle mustlanna
marabutt, kes ütles, et ta on palju kordi käinud Mekas ja õppinud koraani nelikümmend aastat. Illusionist võttis laualt koraani ja palus vanameest peast ette kanda, mis on tähendatud sellel või teisel leheküljel. Dervis keeldus ja teatas väärikalt, et seda ei suuda keegi teha. ,,Aga mina võin," vastas Robert-Houdin. Ta sidus endale turbani pähe, andis vaatajatele mõned koraani eksemplarid ja palus nimetada lehekülgede ning salmide numbrid. Valvsa ning noriva publiku nõudmisel tsiteeris ta ,,peast" iga soovitud salmi. Kuid vaatamata sellele, et ta ei eksinud kordagi, kostusid saalist vaenulikud vahelehüüded. Seejärel asetas Robert-Houdin kõrgendile väikese kohvri ja kutsus lavale tugevaid mehi. Ette astus noor vägilane. Illusionisti palvel tõstis ta kohvri kahe sõrmega mängeldes üles. Siis aga pomises maag midagi ja vehkis oma ,,nõiakepiga". ,,Katsu nüüd," ütles ta
annaabi.ee 
