Alati et armastust tõestada ei ole vaja lapsi või midagi muud sellist. Koos armastusega käib ka andestamine. Nad on nagu vennad. Hoiavad alati kokku. Ilma andestamiseta ei saa. Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Iga inimene peab oskama andestada. See on vajalik. Alatihti on nii, et andestatakse, kuid ei unustata. Armastus ja andestamine on kaks head tunnet. Eriti mõnus on, kui ollakse just ära leppinud. Siis on kõige parem tuju ja olek. Kindlasti ollakse rõõmus ja ei norita üksteise kallal. Inimesed hoiavad hästi kokku ja on lähedased. Kui kellegile andestatakse, siis saab see inimene/olend/loom oma vigadest õppida. Kuid õpitakse oma vigadest, siis on see märk sellest, et inimesed arenevad, mis on muidugi kõige meeldivam.
Eesti taasiseseisvumise järel ei tuntud vormiriietusest ka mittemingisugust puudust. Kes siis tahaks, et iga hommiku keegi kontrollib, mis sul seljas on ja veel vähem tahetakse, et keegi tuleb sulle ütlema, mida sa pead kandma. Meie arvates ei peaks olema ühes demokraatlikus riigis mitte mingisugust kohustust, et sa pead kandma koolivormi, kui sa tahad käia koolis. See, mida kantakse, las jääda ikka iga inimese enda otsustada. + Keegi ei ole kellestki parem, kedagi ei norita halbade riiete pärast - Tänapäeval on lastel mobiilid, i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba selle järgi ja riiete tähtsus on kadunud. + Koolivorm toob ühtsustunde. - Praegusel ajal on tähtsam individualism, keegi ei taha kellestki sõltuda ja olla kellegagi samasugune. Kui tahetakse tekitada mingit ühtsustunnet, siis ei pea olema selle tekitamise vahendiks koolivorm, iga
SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS Inga-Kerstin sõbruneb oma uues koolis Jakobiga, kellel on saladus. Nimelt poiss on homoseksuaal ja talle meeldib käia geibaaris. Kuid kahjuks tuleb saladus tema klassis ilmsiks ning ta satub tõsise koolikiusamise ohvriks. Seepeale moodustavad Inga-Kerstin, Kaila ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks. Raamatu alguses on kõik klassis korras, kedagi ei kiusata ega norita. Kuid kui Jakob ühel õhtul geibaarist välja tuleb, näeb teda tema klassivend, kes kulub viisikusse. Nägija laseb jutu lahti, et nende klassis käib gei. Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine. Üks näide raamatust: enne vene keele tundi visati Jakobi koolikott kooliaknast välja ning ta pidi ise neile järgi minema, samal ajal irvitasid akende peal tema klassivennad. Jakobi jaoks oli ka positiivset