midagi vastu saada. Seda võib tõesti nimetada kangelaslikuks ning ma olen uhke, et tunnen mõnda inimest, keda võib tõesti nimetada kangelaseks. Eestlane on kord juba tagasihoidlikuks loodud ja tal nagu ei sobiks välja näidata oma rõõmu, kui ollakse millegi heaga hakkama saadud. Ma mäletan, kuidas koolis oli doonoripäev ning ka mitu minu sõpra käisid verd andmas. Hea tava on, et pärast vereandmist antakse annetajatele suur šokolaad. Pärast protseduuri norisin natukene nende kallal, küsides, kuidas heategijad ennast tunnevad. Vastuseks oli enamasti, et pole nad midagi erilist teinud ja et verd andsid ikka šokolaadi pärast. Loomulikult oli ka nende nägudele kerge puna tõusnud. Eestlane on mõnes olukorras selgelt tagasihoidlik ning see on ka minu arvates üks peamisi põhjuseid, miks doonorite arv ei ole meil nii suur, kui ta võiks olla. Inimesed ei taha endale kuidagi teadvustada, kui kasulik iga tema annetatud veretilk võib olla
rahvakomissar iaadist ringkiri, kus kutsuti keskkoolilõpetajaid rahvakooli õpetajaks. Mina andsin avalduse ja olin terve kooli peale ainuke, kes seda tegi. Mind võeti vastu kursustele. Ja kui sakslased sisse tulid, oli õpetajaid puudu ja nii ma sattusin Martna kooli. 8.Kuidas hindate ennast kui õpetajat? Hinde peaksid andma õpilased. Koolis olin rohkem administraator kui õpetaja. Kui olin kõrghariduse omandanud, õpetasin bioloogiat ja keemiat. Ega ma kiitusi ei jaganud, rohkem norisin. Pidasin nõudlikkust oluliseks. Praegu teeks võib- olla midagi teistmoodi - võib-olla mõistaksin õpilasi paremini. 33 9.Te olite ka aktiivne matkaja? Matkad tulid hiljem õppetöö kõrval. Pärast Stalini surma 1954. aastal tegime esimese matka. ,,Säde'' kuulutas välja matkavõistluse, millest me ka osa võtsime. Kuna olin skaut olnud, võtsime poisid tüdrukud kokku ja skauditarkusi rakendades matkasime. Võistlesime
Iga õpilane, kes teisi kiusab, vajab teiste õpilaste kokkuleppelist toetust, et saada oma käitu- käitumisviisid lõppeksid“. Paljud õpilased püüavad vastulause esitamisel) oma ahistavat misele oma kaaslastest publikult heakskiit, seda kinnitada ja tugevdada. Äärmisel juhul tuleb käitumist eitada, sellest kõrvale hiilida või seda vähendada: „Ma ainult norisin...!“; „Ma tegin korraldada kohtumine ka kõnealuse õpetaja ja iga kaaskiusaja vahel. lihtsalt nalja...“; „Ma lihtsalt lõbustasin end natuke!“; „Teised õpilased ütlesid ka igasuguseid asju!!“; „Ma polnud ainuke...!“ Me peame iga kahtlusaluse kaasamängijaga (ükshaaval) arutama, mida nad teavad sellest, mis
annaabi.ee 
