selle jaoks. Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus
pole mehel lihtsalt jõudu selle jaoks. Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus
selle jaoks. Harjudes sellise päevagraafikuga võivad mees ja nanine hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus
NÄIDE KEHTESTAVAST KÄITUMISEST Näiteks, kui juht ütleb alluvale (kes hilines tööle 20 minutit) asjalikult: "Sa hilinesid täna hommikul tööle kakskümmend minutit", siis on see sageli mõjusam niiöelda pikast kehtestusest: "Sa hilinesid täna tööle 20 minutit, sellega saa rikkusid tööeeskirju ja see on halb, sest seetõttu jäi töö tegemata. Ma tahan, et sa edaspidi ei hiline", sest viimasel juhul võib töötaja tajuda kehtestamist norimisena. 2. ENESEKEHTESTAMINE KESKASTMEJUHI ROLLIS Keskastmejuhi rolli puhul on enesekehtestamine vajalik. Celestis Koolituse konsultandi Anneli Salga meelest suudab end kehtestada inimene, kellel on elulised väärtused enda jaoks paigas kes ta inimesena on, kui väärikas ta on ja kui palju ta suudab austada teist inimest. Alluv tunneb alateadlikult ära, kuidas juht temasse suhtub. Ta tunneb ära juhi hoiaku. Juhid võib jagada nelja tüüpi: mugav, meeldiv, ebamugav ja ebameeldiv. Juht peaks