Kodakonsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim- Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%. Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased
terkustutusega püsimälu eritüüpi. Ta kujutab endast võret, kus ridade ja veergude ristumiskohas on kaks transistorit. Nad on eraldatud üksteisest õhukese oksüüdikihiga. Ühte transistoritest kutsutakse ujuvaks, teist aga juhtventiiliks (floating gate and control gate). Ujuv ventiil on ainult ühendatud rea või sõnajuhtmega läbi juhtventiili. Niikaua kui side on olemas omab pesa väärtuse 1. Selleks, et muuta väärtus 0-ks kasutatakse protsessi, mida nimetatakse Fowler- Nordheim-i tunnelduseks, kasutatakse elektronide asukoha muutmiseks ujuvas ventiilis. 38 Elektrilaeng (10...13 Volti) rakendatakse ujuvale ventiilile. See tuleb bitikanalist siseneb ujuvasse ventiili ja maandatakse. Laeng põhjustab ujuventiilist transistori toime sarnaselt elektronkahuriga. Ergastatud elektronid surutakse läbi ja püütakse kinni teisel pool oksüüdikilet, andes neile negatiivse laengu.