Tekstiloomeoskuse õpetamine 25 sihipäraselt. Soodla (2011), kes uuris 6-7-aastaste eesti laste jutustusi, leidis, et just grammatikavigade sageduses ja lausungite keskmises pikkuses esinevad statistiliselt olulised erinevused EK ja AK laste vahel, mistõttu viitavad need näitajad kõnearengu mahajäämusele mikrotasandil. Ka antud uurimusest ilmnes, et Laura jutustustes esines agrammatisme. Norbury ja Bishop (2003) uurisid laste asesõnalist viitamisoskust. Uurijad leidsid, et kõnepuudega lapsed kasutasid oluliselt vähem asesõnalist viitamist kui eakohase arenguga lapsed. Ka käesolevas uurimuses jättis laps oma jutust ära tegelasi ega kasutanud asesõnalist viitamist, nii et kohati jäi selgusetuks, kellest või millest räägitakse. Laps kasutas jutustadesi peamiselt lihtlausungeid ja ahellausungeid ning esines nii sõnavormi kui ka süntaktilisi vigu.
Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2003). Kõnearendus: emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. McKeuogh, A., Davis, L., Forgeron, N., Marini, A., Fung, T. (2005)Improving storycomplexity and cohesion: A developmentalapproach to teaching story composition. Narrative Inquiry, 15, 241-266. Mäesaar, K. (2010). Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel. Teadusmagistritöö. Tartu ülikool. Norbury, C. F., Bishop, D. V. M. (2003). Narrative Skills of Children with Communication Impairments. International Journal of Language & Communication Disorder, 38, 287-313. Swanson, L. A., Fey, M. E., Mills, C. E., & Hood, L. S. (2005). Use of narrative-based language in- tervention with children who have specific language impairment. American Journal of Speech-Lan- guage Pathology, 14. Teiter, T., Padrik, M. (2011). 5-6-aastaste laste vahendatud ja vahendamata jutustuste mikrostruktuur
annaabi.ee 
