Labor 5 RIS 1.Tõmbasin exceli tabelisse trollide saabumised reaalajas. Noppisin välja troll 6 andmed. troll 6 13:32 troll 6 13:41 troll 6 13:50 troll 6 13:59 2.Pilt saabuvast trollist. Võtsin Tallinna linna kaamerad lahti ja ootasin oma trolli.
Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid elupaiga juurde kivist ja luust tööriistu valmistama või nende abil loomanahku maha lihvima. Korilema minnes võtsin kaasa nahatüki ja terava pikliku kivi. Mööda metsa kõndides noppisin nahatükile marju, pähkleid ja mõne seenegi. Kivi abil kaevasin välja ühe suure mädarõika ning kangutasin maast lahti ilusa terava äärega kivi. Oma mitmekesise saagiga jäin väga rahule, ent kahjuks lipsas üks pisike hiir otse mu peost. Seejärel marssisin laagrisse, kus nägin kõiki väga rõõmsatena. Minu vend, kes hommikul laagri juures kividega nahku töötles, oli näinud järve kaldal kitse joomas. Vend oli lähedale hiilinud ja kitse osavalt odaga surmanud
või kunstiga. Eduard Vilde oli esimene, kes 81 aastat tagasi, aastal 1933 metsakalmistule maeti. Kuna minul on palju lähedasi kahjuks meie seast lahkunud, on mul kalmistustega kogemusi palju. Võimalikult tihti käin vanematega kaasas, et näitada oma austust ning hoolt lahkunute auks. Näiteks oma austuse kohta võin tuua selle suve näite. Olin enda maakodus, sealt kõigest paari kilomeetri kaugusel asub kalmistu kuhu on maetud minu vanaisa ning tema vanemad. Noppisin aiast mõned lilled ning istusin ratta selga. Kohale jõudes asetasin lilled hauale, ning kuna õues oli pilvine ning kõhe, ei viibinud ma seal kaua. Metsakalmistul ma kahjuks veel käinud ei ole, kuid seda kirjandit tehes uurisin selle kohta palju. Peale metsakalmistust rohkem teada saamist sooviksin sinna kindlasti minna, ning seal ringi jalutada. Võin öelda, et jah, mina hoolin lahkunutest ning kalmistutest, ning tean metsakalmistu tähtsusest eestlaste jaoks
Peategelaseks on vabatahtlikuna Soome armees võidelnud Taavi Raudoja. Ta tuleb Soomest tagasi, et Eestis punaarmee vastu võidelda. See raamat annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris. Jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest nig meeste siirdumisest metsade rüppe. Et kokkuvõtet on sellest raamatust raske teha, noppisin välja ainult iseloomustavaid tsitaate nende tsitaatide alusel saab ka aru mida soovib autor antud teosega öelda. Vabadus on püha ja selleks ollakse enamvähem kõigeks valmis. See raamat on väga sünge. Mulle ei meeldi selliseid kohutavaid sõjast jutustavaid raamatud ja ei soovita ka teistel selliseid raamatuid lugeda. Loodan, et maailm on targemaks muutunud ja sellised koledused ei kordu.
4. Strateegiline liit paindlik. Eeliseks madal pühendumus, juurdepääs turule. Miinuseks potensiaalne lukustumine, teadmiste leke.Nt Microsoft ja Legi Interneti-põhise arvutimängu väljatöötamiseks. 5. Ühisettevõte pikaajaline. Eeliseks täiendavad oskusteadmised, pühendunud juhtimine. Miinuseks strateegiline triivimine, kultuuriline sobimatus Siia alla peaks sobima Philips, vist seetõttu, et koondas enda alla paljud väiketootjad (sinu tekstist noppisin vt küsimuse juurde). 6. Võrgustik pikaajaline. Eeliseks dünaamiline, õppimispotensiaal. Miinuseks staatilised ebaõnnestumised. Nt Sveitsi kellatööstus oli rajatud pika ajalooga väikeste firmade võrgustikule. 18 Loeng 10: Võta kokku peamised kriitilised edufaktorid kõrgtehnoloogilise ettevõtte juhtimisel; too näiteid. Õpiku peatükk 11
Nii võimegi rääkida välispraktikal kogutud varjatud rikkustest, mis näiteks tööle kandideerides annavad kindla eelise. Kodutöö kokkuvõte artiklist: Huvitav, kuidas me valime sageli artikli, millel pikemalt peatuda, pealkirja järgi. Nii leidsingi alljärgneva loo: http://www.hiiuleht.ee/2019/10/opiranne-toob-mugavustsoonist-valja/. Kuna elan ka ise saarel, oli huvi lausa kahekordne, mida siis naabersaare elanikud ka kirjutavad. Artiklist noppisin välja päris häid mõtteid, mida jagan ka siia: 1. Õpiränne toob välja mugavustsoonist; 2. paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja enda hetkeolukorda sõna otseses mõttes distantsilt; 3. võib osutuda elu pöördepunktiks või vähemalt anda tõuke võtta ette midagi, milleks sul
annaabi.ee 
