k) Noova - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 1015 tähesuuruse võrra (104106 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. l) Supernoova - termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena noovana, kusjuures heledus võib suureneda rohkem kui 20 tähesuuruse võrra. m) Kvasar - Galaktika-väline objekt, tavalisest galaktikast heledam valgus- ja raadiokiirguse allikas; arvatavalt tekkimisjärgus olev galaktika. n) Must auk - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse.
surutud prootonitesse, mille tagajärjel on viimased muutunud neutroniteks. Täheaine on kui neutronipuder. Neutrontähtedel on omadusi, mis tavalistel tähtedel puuduvad. Neil on erakordselt tugev magnetväli ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis.(6) 1.6. Supernoova Supernoova on termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn. uue tähena noovana.(5) Supernoova on ülisuur valguspurse, kuid see ei tähista mitte algust, vaid elutsükli lõppu jõudnud tähe plahvatuskataklüsmi. On kaht tüüpi supernoovasid. Üks kujutab endast valget kääbust kaksiksüsteemis suurema tähega. Valge kääbus tõmbab naabertähe ainet endasse. Kui valge täht ei suuda ennast enam tasakaalustada, siis toimub kollaps, mis kutsub esile termotuumaplahvatuse ehk supernoova. Enamik supernoovasid on massiivsed tähed mis on
VI. Tähes toimuvate termotuumareaktsioonide käigus tekib üha raskemaid keemilisi elemente, paraku vabaneb raskemate elementide tekkel vähem energiat kui kergemate tekkel ning tuuma välisosa hakkab paisuma. VII. Ammendanud kogu „termotuumakütuse“ jätkub tähe evolutsioon sõltuvalt tema massist järgmiselt: (7.1) täht jahtub aeglaselt (kui tähe mass on väiksem kui Päikese mass) muutudes lõpuks pruuniks kääbuseks. (7.2) täht heidab ära oma pindmised kihid ja plahvatab noovana või supernoovana ning pärast plahvatust jääb alles kas: Ülitihe ja ülikuum tuum (valge kääbus), mis kiirgab ümbritsevasse keskkonda alguses röntgenkiirgust, siis aina pikalainelisemat (külmemat) kiirgust kuni lõpuks täielikult jahtub (pruun kääbus) – mass kuni 100 Päikese massi või Must auk – mass üle 100 Päikese massi VIII. Mida suurem on tähe mass, seda kiirem on elukaar sünnist surmani (so termotuuma- reaktsioonide lõppemiseni. Must auk
k) Noova - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 10–15 tähesuuruse võrra (10 4–10 6 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. l) Supernoova - termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena – noovana, kusjuures heledus võib suureneda rohkem kui 20 tähesuuruse võrra. m) Kvasar - Galaktika-väline objekt, tavalisest galaktikast heledam valgus- ja raadiokiirguse allikas; arvatavalt tekkimiusjärgus olev galaktika. n) Must auk - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse.