Selline lõpp peaks olema ka meie oma tähel, Päikesel. Suurte tähtede lõpp. Kuna suured tähed käivad oma kütusega pillavalt ümber, siis lisaks sellele on neil kordades raskem ka stabiliseeruda, kui nad on muutunud punaseks ülihiiuks. On teooria, et Päikesest viiskorda massiivsemad tähed hoopis plahvatavad. Sel juhul viib plahvatus ära tähe väliskihid, aga kui tekkiv energialöök on liiga tugev, võib puruneda kogu täht. Selliseid plahvatusi nimetatakse noovadeks või supernoovadeks. Seejärel vajub täht kokku. Päikesest natuke suurtemate tähtede kokkuvarisemine pidurdub ja tekib neutrontäht ehk pulsar, mis käitub röntgenkiirteallikana. Päikesest kordades suurtemate tähtede korral muutub täht nii tihedaks, et ta muutub oma külgetõmbejõu mõjul mustaks auguks. Kokkuvõte Tähed on püsivalt helendavad taevakehad. Tähtede elukäik algab prototähena, mille tekkimine võtab kaua aega
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike
- absoluutne heledus L näitab, mitu korda rohkem energiat kiirgab see täht - mida suurema massiga on täht, seda lühem on tema eluiga maailmaruumi võrreldes Päikesega (0,000013< L < 500000) - suurte tähtede areng lõpeb tavaliselt plahvatusega - tähtede massid erinevad üksteisest suhteliselt vähe, enamuse tähtede massid - pahvatanud tähti nim. noovadeks või supernoovadeks (sõltuvalt plahvatuse on vahemikus 0,1 50 Päikese massi võimsusest) - suuruse erinevused on palju suuremad kui massi erinevused, enamuse tähtede - kui kokkutõmbuva gaasipilve mass on suurem kui sada Päikese massi, siis ei saa läbimõõdud on vahemikus 0,01 kuni 300 Päikese läbimõõtu sellest tekkida ühte tähte
tunnetusvõime piiratusest.Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust.Ainus Universum, mida me näeme kuuleme, on meie oma.Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime.Seda ja ainult seda väidab antroopsusprintiip. 24.Mis tähtsus on supernoovadel Universumis? Suure massiga tähtede plahvatus, milles vabaneb tohutu hulk valgust nimetatakse noovadeks (uus täht) või supernoovadeks.Neil viimastel arvatakse olevat maailma ajalooline tähtsus, sest ainult sel teel on võimalik sünteesida rauast raskemaid elemente.Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei jääd ega kive, elusorganismidest rääkimata.Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas.Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille
annaabi.ee 
