(majandus-usulikud liidud, millel oli oma kaitsepühak, kirikus oma altar ja vaimulik; nende üritused olid suured ja hullumeelseni pidulikud) Muusikaelu 16. sajandil · Reformatsioon algas pildirüüstega; kirikute ja materjalide hävinemine · 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool · Esimesed eestikeelsed kirikuraamatud · Thomas Busaeus eestikeelse katekismuse avaldamine, esimesed eestikeelsed kirikuraamatud (nootideta) · Wilhelm Buccius kirikuraamat eestikeelsete lauludega (nootidega) · Georg Müller Pühavaimu kiriku juurde kool, koolipoistele koraali õpetamine, eestikeelsed jutlused, alamast soost jutustaja · 1521 a. esimesed misjonärid · Kirikud lubjati valgeks, et toredust endale mitte ihaldada · Põhiliseks jumalateenistuse osaks oli jutlus, lisaks laulis koor koos kogudusega lauldi luteri koraali · 1535 a. alamsaksa eestikeelne katekismus · 1583 a
niline külg vastavad kõigile euroopalikele standarditele, vahet võib märgata vaid esitusviisis – vähem pööratakse tähelepanu korrektsele viimistletud toonile ja autoriteksti jälgimise täpsu- sele, hoopis suurema tähtsuse omandab esituse vahenditus ja vitaalsus. Esimese suurema erinevusena võib täheldada kollektiivse improvisatsiooni, nn head arrangement’i tekkimist, mille all mõistetakse mingil tuntud teemal kollektiivselt, ilma väljakirjutatud nootideta improviseerimist, kusjuures ka teema esitus võib olla küllaltki vaba ja ei ole kirjalikult arranžeeritud. Head arrangement’i puhul on improvisatsiooni aluseks nn vaba kontrapunkt, mida traditsionaalses džässis mängivad tavaliselt kolm puhkpilli, neile lisandub rütmigrupp. Seoses sellega aga hakkab ilmnema nähtus, mis hiljem omandab džässi arengus suundanäitava tähenduse: muusiku-interpreedi isik muutub tähtsamaks kui helilooja
annaabi.ee 
