kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refrääne oma luules . Visnapuu teostes on märgata lõhestunud isiksuse heitlust hea ja kurjaga. Talle on iseloomulik teatud ebakindlus ja ahastus. Tähelepanu äratavad armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja hea kõlaga. Üks tähtsamaid on ,,Käoorvik" mis valmis 1920. aastal. Koosneb kümnest omavahel seotud armastusluulest kirjad Ingile
Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga.("Kaks algust").Visnapuu armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat,naiste harrast imetlejat. ("Maria")kasutab palju naistenimesid. Luuletaja kannatav ja trotslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu ("Noorile tütarlastele"). Luule taga on aimata luuletaja ebakindlust, ahastust , valu.Mitmes luuletustes võrdleb luuletaja inimest koeraga ( "Oo,nukker peni").Nukrus on Visnapuu noorusluulele omane. ("Loobumus")."Käoorvik"(1920,armastusluule kogudest väljapaistvaim, nn kirjad Ingile,tüskkel on ülesehitatud aastaringile, väljendab armastaja tundeid ja meeleolusid eri aastaaegade kaudu, "Kuues kiri Ingile" , armastuslugu värssides, väljendab ajatut armastust). Isamaa luulet ilumat kogus "Talihari" (E Vabadussõja võitlused ja tunded , "Meie aeg" ).Kogu "Maarjamaa laulud" ,1927 ( patriootiliste
annaabi.ee 
