Saksa romantikud põimisid jutustavasse proosasse värsse ning lõid mõtisklusi, muinasjutte, legende. Lüürikas ka rahvalikke ballaade jms. Heinrich Heine: Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud
Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine (Cervantes, Swift, Schiller, Hoffmann jt) ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetele. Heine õppis ülikoolis õigusteadust, kuid vaimustus enam kirjandus- ja filosoofialoengutest (kuulas Berliini ülikoolis Hegelit). Kuigi teda köitis riigiteadlase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingulele. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastus, üksindus ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Oma esimes proosateoses ,,Reisiplidid I-IV" käsitles Heine reisimuljete vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglismaa sotsiaalseid vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsesmissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Heine stiil on vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani,