Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" - sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. 19231925 illustreeris Wiiralt J uhan J aigi "Võrumaa jutud", 1925 J akob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali
1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. • Oma esimesel näitusel osales noor „Virve“ kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta LOOMING 1923–1925 illustreeris Wiiralt • Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" • Jakob Kõrvi "Muinasjutud" • Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud • koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" • Aleksandr Puškini "Gabrieliidid„ • Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast" LOOMING Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on • "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür) • "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) • "Jutlustaja" (1932, lito) • "Neegripead" (1933, kuivnõel) • "Claude" (1936, puugravüür) • "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) „Viljandi maastik“ LOOMING • Isikunäitused toimusid • Pariisis (1927, 1928, 1931) • Philadelphias (1928) • Strasbourgis (1931) • Amsterdamis (1935)
annaabi.ee 
