(archimedes, 2015) Erasmus+ „Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise nimetuse alla. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.Sihtgrupiks on üliõpilased, vabatahtlikud, õpetajad, õppejõud, koolitajad, noorsootöötajad, haridustöötajad.Olulisemad võimalikud tegevused on õpiränne ja praktika, töövarjuks olemine, rahvusvahelised noortevahetused, noortega töötavate inimeste koolitus- ja võrgustikutegevused. Erasmus+ programmis soovitakse tihedamalt siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi. Erasmus+ osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu majanduspiirkonna riigid ja kandidaatriigid (Türgi, Liechtenstein, Norra, Island, endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia ), Kagu-Euroopa riigid, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid, Vahemere piirkonna riigid
pakkumine neid huvitavas valdkonnas). Õppekava rikastamise all mõeldakse kõikvõimalikke aine- ja huviringe, muuseumitunde, näituste ning teaduskeskuste külastamist jms (samas, 90). Mitteformaalhariduslike programmide all peetakse silmas erinevaid sündmusi, mis toimuvad väljaspool kooli ning mis pole otseselt seotud õppekava ega koolisüsteemiga (samas, 92). Nendeks võivad olla võistlused, konkursid, noortevahetused, laagrid jpm. Õppeprotsessi kujundamisel on oluline silmas pidada, et andekatel õpilastel oleks võimalus lahendada ülesandeid vastavalt enda võimetele. Tavatasemel ülesanded võivad andekate jaoks tüütud olla, sest need on raskusastme poolest neile liiga lihtsad. Igavate ülesannete lahendamine võib aga halvasti mõjuda andekate õpimotivatsioonile. Seega on õppimises väga tähtsal kohal diferentseerimine, tänu millele on andekatel võimalus lahendada ülesandeid, mis
annaabi.ee 
