kasvatuse tunde koolides ja treeninguid ülikoolides. Nii siin- kui sealpool Läänemerd tunnevad t ervisespetsialistid muret koolilaste v&aum l;hese liikuvuse pärast. Saab kool läbi, väheneb liikumine tihti veelgi ülikoolides kohustuslikku sportimist pole. Lahenduseks võiks olla liikumisharrastuse suurem populariseerimine ning võimalikult heade harrastusvõimaluste loomine. Veel üheks ühiseks dilemmaks Eesti ja Rootsi noortespordis on treenerite ambitsioon treenida neid lapsi ja noori, kellest on oodata tipptulemusi. Harrastusrõõmus laps, kelle füüsis suuri tulemusi ei tõota, jääb sagedamini tähelepanuta. Bengt Sevelius: ,,Oluline on, et kvaliteetsed sporditegemisoskused jõuaksid kõigi lasteni ka nendeni, kellest ei tule kunagi suuri sportlasi, kuid kes saavad oma tervisele liikumisharrastusega tublisti kasu tuua." Soome kogemus: sport ja heaolu
kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis. 3) Õpetamise efektiivsus mille poolest erinevad efektiivsed õpetajad/treenerid vähem efektiivsetest ja kogenumad vähem kogenutest, millised õppemeetodid on efektiivsed, esimesel tööaastal ette tulevate probleemide lahendamine, millised on eduka treeneri tunnused? Uuritakse ka õpetajate ettevalmistusprogramme ning pedagoogilise praktika programme. 4) Õpetaja/treeneri rollid uuritakse nende erinevusi ja sarnasusi, erinevustest tulenevaid
74 Tüdrukute osaks jäi vaadata pealt ja elada kaasa poiste mängule ja ainuke võimalus oli neil (USAs) saada ergutajateks. 19701980 ndatel aastatel toimus kiire tüdrukutele mõeldud spordiprogrammide areng, mis rõhutasid spordiga tegelemisel võrdsete võimaluste olulisust. Kuigi tänapäevani on jäänud tüdrukute osalus spordis võrreldes poistega ikkagi väiksemaks. Noortespordis osalemine on oluline osa kõrge majandusliku positsiooniga riikides, eriti keskmise ja kõrge sotsiaalse staatusega perekondades, kus vanemad saavad toetada, organiseerida ja administreerida oma lapsi mitmetes spordiga seotud programmides. Paljud vanemad USAs julgustavad oma lapsi spordis osalema ja käesoleval ajal peaaegu pooled 10aastsed lapsed tegelevad või tahavad tegeleda organiseeritud sportliku tegevusega (Ewing, Seefelt, 1990). Suurem osa