välja ju ei ütle on see kaudselt näha Mikke arvamustes. Seda on näha näiteks siis, kui Mikke oma mõttes Roosa abordi arvamusele vastu vaidleb või haletseb Jarnot, kes endalt elu tahab võtta. Raamat ise on selges kirjakeeles, kuid dialoogides on näidatud teismeliste suhtlust, hetkelisi solvumisi ja ülbust. Teos on tõsine ning toob tõeliselt välja noorte pahupoole. Samas on see kurb ja nii mitmeski kohas tuleb nutuklimp kurku. Vabal ajal ma väga noorteromaane ei loe ning "Kallis Mikael" oma süzee ja tegevuste kulgemise poolest mind ei üllatanud. Raamatu lõpptulemus oli etteaimatav, aga ei saa väita, et see jutt mulle ei meeldinud, tegevus kulges siiski põnevalt ja kiiresti. Vahelduseks oli seda väga hea lugeda ja kindlasti pani teos mind mõtlema tänapäeva noorte elude peale. Mõtlesin loo tegelastega kaasa ja püüdsin selgusele jõuda miks mõni sellise otsuse vastu võttis, sest ise oleksin teinud hoopis teistmoodi
Vihkamine ( Rosalie ja Bella, Jacob ja Edward) Raamatu eripära. Mütoloogilised olendite raamatusse toomine. Kuid samas siiski loetav noortele ja ka vanematele inimestele. Raamatu eripära peitub ka selles, et tuuakse välja inimeste ja vampiiride tegelikud suhted ja probleemid... ... veel eripärast Kuigi see kõik vampiiridest ja libahuntitest näib väga tõetruu, aga siiski on see vaid ulme ja välja mõeldis. Minu hinnang raamatust. Minu arust on see üks parimaid noorteromaane üldse. Sest siin pole väga palju sellist vägivalda. Siin on kõik nagu nüüdsetes koolideski, kui välja arvata mütoloogilised olendid. Soovitan seda raamatut kõigile ulme, romantika ja põnevuse huvilistele noortele ja ka täiskasvanutele.
mis on vale. Oliveri kuritarvitatakse nii vaimselt kui füüsiliselt ja ainult vähesed inimesed on ta vastu õrnad ja südamlikud. Haiged ja vaesed ei moodusta väiksemat osa ühiskonnast ning lapstööjõud, ebaõiglus, nälg ja surm ei ole erandid vaid reeglid. Väljapääsmatut ning dramaatilist olukorda ilustab Dickens mahlakate ja kohati irooniliste lausetega. David Copperfield on tänase päevani üks mõjuvõimsamaid noorteromaane maailmakirjanduses. See on autobiograafiline romaan, mis suurelt hõlmab Charles Dickensi oma lapsepõlve kogemusi. Selles teoses näitab ta suurepäraselt, kuidas on võimalik kujutada meeleolusid, tundeid ja elamusi. Eriti kriitiliselt kirjutab ta lapstööjõust ja laste ära kasutamisest. Teoses "Suured lootused" tematiseerib Dickens 19. sajandi Inglismaa paksu atmosfääri. Ta joonistab detailse pildi tolleaegsest ühiskonnast ja selle arusaamistest. Kritiseerib
annaabi.ee 
