seltse (üritati maha tõmmata NL lippe). Koolinoorte konspiratsioon oli küllalt madal, mistõttu rühmitusi liikmed avastati ja mõisteti erinevad karistused vangilaagrites. Ühiskondlikud olud muutusid 60-ndatel liberaalsemaks, nt elavus kirjandus. 1968 saab pidada kuldsete kuuekümnendate lõpuks, sest oli Praha kevad. 1968-ndast alates saab tuua stagnatsiooni algust. Omalaadsete protestide 1980. noorterahutused. Haridusminister oli Venemaa eestlane. Ajendiks oli noorterahutustes see, et Propelleri esinemine keelati ära. See tekitas tänavarahutusi, miilits suri maha. Osalt see pani koostama 40 kirja (40 haritlast kirjutasid alla). See oli adresseeritud ühelt pool ajakirjale ,,Rahvahääl" teiseks ka ,,Pravda"le. Selles juhiti tähelepanu nagu venestamine, konfliktid immigrantidega. See loeti ette välismaistes raadiojaamades ja ka levis kiri ka käest kätte. 1980-ndate aastate suvel tähistati suvel ka ENSV-e 40. ndat aastapäeva. Kui oli pidulik aktus,
Raimond Kaugver, kes kirjutab kooliprobleemidest, kuritegevusest, põlvkondade ja peresuhetest. Selle ajajärgu tähelepanuväärsem uustulnuk on Mihkel Mutt. Tema proosat on võrreldud Juhan Viidingu luulega. Muti sageli följetonistlikud lood otsekui pildistavad kaasaja olusid, eriti haridusseltskonna inimtüüpe. 1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid" ja ,,Vaikuse vallamaja" ning Rein Saluri ,,Minek". Kodune ülesanne: 1
annaabi.ee 
