Vähesed allesjäänud noorteuurijad pidid profileeruma ümber väiksematele uuringutele kuna suuri esinduslikke uuringuid enam ei rahastatud. Noorsoo sotsioloogilise uurimise algus Eestis Noorte vaba aja arendav sisustamine toimus põhiliselt vabatahtliku tegevuse ja vabatahtlike organisatsioonide raames. • Noorsootöö toimus sageli kooli ruumides, noorte juhendajateks olid sageli õpetajad. Kõige rohkem liikmeid oli alles 1930. aastate alguses moodustatud Kaitseliidu noorteorganisatsioonidel Noored Kotkad ja Kodutütred. •Kogu vaba aja veetmine koondati kommunistliku partei noorteorganisatsiooni komsomol kontrolli alla. Ideoloogilist selgitustööd noorte mõjutamiseks viidi läbi nii otseselt (koolis vastavad õppeained, kursused, koolitused jne) kui ka kaudselt, läbi erinevate vabaaja tegevuste. Seetõttu ka raske tõmmata selget piiri noorsootöö ning noortepoliitika vahele.
Sisulist abi väga ei olnud. - Muud institutsioonid ja isikud Noorte salaorganisatsioonid. Nõukogudevastane vastupanu kuni 1950ndateni metsavendluse näol, seejärel noorteorganisatsioonide tegevus, seejärel avali vastupanu jne. Paralleelselt relvastatud vastupanuga oli arvestatav noorte vastupanu selgelt olemas. Igal aastal saadakse võimude poolt kätte mitmeid noorteorganisatsioone: 1945. aastal 6 jne (pidevalt suurenev). Koostööd noorteorganisatsioonidel ja metsavendade salkadel omavahel ei olnud. Põhiliselt tegutsesid organisatsioonid üldhariduskoolides (keskkooli osas peamiselt), vähemal määral oli neid kõrgkoolides. Iseloomulik oli konspiratiivsus, põhikirjade koostamine. Vastupanuliikumine aastatel 1955–1984. Võimude vägivallapoliitika. Repressioonid kui riiklik poliitika „Nõukogudevaenulik elemendi“ arvelevõtmine