Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtmed vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rocknroll ja sellele järgnevad rokistiilidega. Teema pärineb 1950. Aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rocknrolli ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Umbkaudu 1967 aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki pehmemaks alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommetserituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit. Tüüpiline popmuusikateos on laul , mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahel. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiili ja lihtne traditsiooniline struktuur
Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega. Mõistet "pop" on kasutatud alates 20. sajandi algusest, et viidata populaarsele muusikale üldiselt. Kuid alates 1950ndate aastate keskpaigast hakati seda Suurbritannias kutsuma eraldi žanriks, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid). Briti invasiooni tagajärjel hakati umbkaudu 1967. aastast popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks- sest see vorm oli kaubanduslikum, lühem ja kättesaadavam. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset
annaabi.ee 
